Artriitiline muutus

Tunnused

Artriit on ühe või mitme liigese põletik ning see võib põhjustada valu ja jäikust. Artriite on olemas erinevaid vorme, millest paljud on seotud jalalaba ja hüppeliigesega. Artriit raskendab liikumist ja põhjustab valu kõndimisel kui ka üleüldisel sportimisel ning samuti ka kõikide teiste igapäevaste aktiivsete tegevuste tegemisel.
Kolm põhilist artriidi tüüpi, mis mõjutavad jalalaba ja hüppeliigest, on reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik, osteoartriit ja posttraumaatiline artriit (traumajärgne artriit), millest kaks on loomuliku kulumise (ingl.k. wear and tear) sümptomid.

Artriitilise muutuse sümptomid kujunevad üldiselt välja aja jooksul. Paljudel juhtudel muutub artriitiline liiges põletikuliseks ja valu tekitavaks. Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt sellest, milline liiges on mõjutatud ning milline on artriidi vorm. Perearst saab suunata patsienti meditsiinilistele testidele, et anda diagnoos ja kindlaks määrata, milline artriidi vorm patsiendil esineb.

Valu võib suureneda seoses liikumisega või ägeneda pärast aktiivse tegevuse tegemist ning see võib põhjustada raskusi kõndimisel. Liigese turse, kuumatunne, punetus ning hellus võivad olla samuti artriidi sümptomiteks.

  1. Mis seda põhjustab?

Kolm peamist liiki artriiti, mis mõjutavad jalalaba ja hüppeliigest on osteoartriit, reumatoidartriit ja posttraumaatiline ehk traumajärgne artriit.

Osteoartriiti esineb paljudel inimestel ja selle põdemise tõenäosus kasvab koos vanusega. Liigese kõhr kulub järk-järgult, see läheb katki ja on konarlik, luudevaheline turvaruum väheneb ning tagajärjeks on valu esinemine luu hõõrdumisel luuga. Osteoartriit areneb aeglaselt, põhjustades valu ja jäikust, mis suureneb aja jooksul.

Reumatoidartiit on krooniline autoimmuunne haigus, mis võib mõjutada liigeseid kogu organismis, sageli saab see alguse jalalabast või hüppeliigesest. Immuunsüsteemi rakud ründavad sünooviat ehk liigesevõiet, mis katab liigest ning selles tagajärjel tekib paistetus. Aja jooksul reumatoidartriit kahjustab luid, kõhresid, sidemeid ja kõõluseid ning võib põhjustada tõsiseid liigeste deformeerumisi.
Posttraumaatiline artriit (traumajärgne artriit) võib tekkida pärast mõnda jalavigastust või hüppeliigese vigastust ning võib esile tulla aastate pärast peale esialgset vigastust. Nagu osteoartriit, põhjustab ka posttraumaatiline artriit liigestevahelise kõhre kulumist koos valusate kõrvalmõjudega.

Individuaalsed tallatoed, mis sobivad erinevate jalanõude sisse, on kasulikud jalale ja aitavad vähendada kirjeldatud sümptomeid, pakkudes jalale stabiilsust, toetades valulikke liigeseid ning pehmendades jalalaba ja kanda. Individuaalseid tallatugesid saab täiendada lööke neelavate tallatugedega, kaitsmaks liigeseid kahjulike põrutuste eest, mis võivad põhjustada mikrotraumasid ja suurendada põletikku, eriti juhul, kui kõnnitakse kõval pinnasel. Jalatsid, mis pakuvad toetavat vormi, õiget laiust jalalabale ning hea kvaliteediga õige paksusega talda, võivad samuti pakkuda leevendust.

Muud meetmed sümptomite leevendamiseks:

1) Väldi paljajalu kõndimist.

2) Tee venitusharjutusi, mis parandavad paindlikkust, liikumist ja jalalaba tugevust. Sobivad venitusharjutused saate füsioterapeudilt.

3) Pacerpole’d – spetsiaalselt kõndimiseks välja töötatud käimiskepid, et parandada kehahoiakut ja vähendada kaalu ning survet põlvedele ja jalalabadele.

4) Kaalukaotus aitab vähendada koormust liigestele ja raskust rõhupunkidelt jalgades.

Vaata lisaks:

Partnerid